Kohvipurukampaania projektijuhi Keily Volkovi sõnul on oluline teadvustada, et kohvipuru koos muude biojäätmetega on oluline ressurss ning seda õigesti kasutades või sorteerides saab kohvipaksule anda uue energia.
„Eesti kodudes ja ettevõtetes tekib igal aastal üle 500 000 tonni olmejäätmeid, millest kõige suurema osakaalu, ca 32% moodustavad biojäätmed. Paraku visatakse kaks kolmandikku biojäätmetest jätkuvalt kokku muude jäätmetega ja seetõttu läheb suurem osa sellest väärtuslikust ressursist põletamisele või prügilasse, kus need ei loo suuremat väärtust kui kasvuhoonegaasid,“ tõdeb Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti. Kuigi Pesti sõnul kasutatakse Eestis biojäätmeid peamiselt komposti tegemiseks, siis sellest lagunemisel eralduvat soojusenergiat on võimalik rakendada ka keskkonnasõbralikuma elektri tootmiseks.
Volkovi sõnul tõestasid kaks eelnevat aastat, mil Paulig Eesti kohvijoojate kasutatud kohvipuru kokku kogus, et kohvisõpradel on juba tekkinud harjumus kohvipaks taaskasutusse panna. „Sel aastal soovisime, et kampaania areneks ja kasvaks. Lisaks rohelise energia tootmisele on kohvipaksu taaskasutamiseks veel mitmeid võimalusi ja innustame eraisikuid ning ettevõtteid biojäätmete sorteerimiseks eraldi prügikasti soetama,“ räägib Volkov.
Kohvipurukampaania jaoks on loodud koduleht kohvipuru.ee. „Töötasime oma koostööpartneri Kvark teadusteatriga välja kalkulaatori, mille küsimustele vastates saab eraisik või ettevõte teada, kui roheline kohvijooja ta on,“ tutvustab Volkov projekti sisu. Samuti leiab lehelt nutikaid nippe kohvipuru taaskasutamise ja sorteerimise kohta ning sinna koondatakse ka kogemuslood ettevõtetelt ja eraisikutelt, kes on prügi sorteerimisele varasemast rohkem rõhku pannud.
Innustades kohvijoojaid oma prügi sorteerimise harjumusi üle vaatama ja ümber kujundama, loodab Paulig ajapikku vähendada eestimaalastest kohvitarbijate ökoloogilist jalajälge. Kliima soojenemise tõttu ei pruugi kohv aastal 2080 enam kõigile kättesaadav olla, sest kohvi, eriti araabika, kasvatamiseks sobiv põllumaa väheneb. Kohvipurukampaaniaga liitudes saab iga kohvisõber anda oma panuse kohvi helgema tuleviku nimel.
„Arvutame kodulehe küsitluse vastuste põhjal välja projektiga liitunud kohvisõprade kohvitarbimise jalajälje ja kustutame selle üheskoos puude istutamisega,“ sõnab Volkov.
Kahel eelmisel aastal kogus Paulig eestimaalastest kohvijoojate abiga kokku üle 18 tonni kohvipuru, millest toodeti Vinni biogaasijaamas elektrienergiat kokku üle 19 tuhande kWh jagu. „Eelmisel aastal annetasime toodetud elektrienergia Haiba lastekodule, kelle jaoks oli see kahe kuu jaoks vajalik kogus. Samast hulgast energiast oleks jagunud keskmise Eesti majapidamise jaoks tervelt 6 aastaks,“ illustreerib Volkov biojäätmetes peituva ressursi võimekust.
Sarnaseid kasutatud kohvipuru taaskasutamise kampaaniaid viiakse ellu ka naaberriikides. Leedus jätkub kohvipuru kogumine ja sellest energia tootmine ka sel aastal, Lätis tehakse koostööd Riia Botaanikaaiaga, kus uuritakse katsete kaudu, kuidas kasutatud kohvipuru mõjutab köögiviljade kasvamist.
